Fassaaditööd — renoveerimine, soojustamine, värvimine

Enamasti küll. Tüüpilisel Eesti eramajal, kus on 100–150 m² fassaadipinda ja küttekulud on 200–300 eurot kuus, on soojustamise tasuvusaeg 7–12 aastat. Pärast seda on saavutatud kokkuhoid puhas kasu. Soojustus suurendab ka kinnisvara müügiväärtust ja parandab energiaklassi, mis on oluline, kui plaanite tulevikus laenu refinantseerida või maja müüa. Täpsema hinnangu saamiseks tasub lasta teha energiaaudit.

ETICS (välissoojustuse komposiitsüsteem) ehk nn märgfassaad kleepitakse otse soojustusplaadile — see on odavam ja kiirem paigaldada, sobib hästi eramajadele. Ventileeritav fassaad (näiteks vinüülist või kiust planeeringuga) jätab soojustuse ja väliskatte vahele ventilatsioonivahe, mis on veelgi parem niiskuse eemaldamiseks. Ventileeritav fassaad on kallim, kuid sobib paremini põhjalikumate renoveerimiste ja äriehitiste jaoks.

Mõlemad on hea valik, aga neil on erinevused. EPS-vahtplastist plaadid on soodsam ja kergem, hea soojusjuhtivus. Mineraalvill on tuleohutum (A-klass), võimaldab fassaadil paremini hingata ja summutab häid natuke paremini, kuid on kallim ja raskem töödelda. Ühepereelamus on EPS sageli mõistlik valik. Kõrghoonetel ja energiamärgise nõudeid järgimisel võib mineraalvill olla nõutav.

Enamikul juhtudel saab soojustuse paigaldada olemasoleva fassaadi peale, ilma seda lammutamata. Oluline on, et aluspind oleks piisavalt tugev — krobedam pind kleepub paremini. Enne tööde algust kontrollime aluspinna tugevust ja adhesiooni. Kui vana krohv on lahti tulevast ja ebaühtlane, tuleb see eemaldada või kinnistada, kuid täielik lammutus on harv. Hindame olukorra kohapealse ülevaatusega.

Regulaarne hooldus pikendab fassaadi eluiga märkimisväärselt. Soovitame pesemine läbi viia iga 3–5 aasta tagant, et eemaldada samblik, vetik ja mustus enne kui need materjali sügavamale söövitavad. Värvitud fassaad vajab ülevärvimist umbes iga 10–15 aasta tagant, soovitavalt pigem varem. Väiksemad praod ja kahjustused tuleks parandada kohe, kui märkate — väike praod on odav parandada, aga vesi, mis läbi läheb, teeb palju suurema kahju.

Hall on enamasti mustus, saaste ja mikroorganismid. Roheline on sammal, vetik või seen. Need tekivad niiskes ja vähese päikesekiirgusega kohtades — sageli põhjapool ja puude varjus. Otsest terviserisk on väike, kuid mikroorganismid söövitavad aeglaselt krohvi ja katet. Nad ka imavad niiskust, mis külmaga paisudes tekitab mikropragusid. Puhastamine kemikaalidega ja seejärel konseveeriva vahendiga on tõhus lahendus.

Ei, need on erinevad tooted. Fassaadivärv on spetsiaalselt välistingimustes kasutamiseks mõeldud — see on UV-kindel, veekindel ja peab taluma temperatuuride kõikumisi -30 kuni +60 kraadi vahel ilma pragunemata. Seinavärvi fassaadile kasutamine on viga, mis viib kiire koorumiseni. Kasutame ainult tootjate poolt fassaadile soovitatud värvid, näiteks Caparol Amphibolin, Tikkurila Optiva või Baumit silikatvärve.

Värvimist ja krohvimist ei tohi teha alla +5°C temperatuuril, sest tooted ei kuiva korrektselt. Meie hooaeg on aprillist oktoobrini, olenevalt ilmastikust. Osa ettevalmistustöid — pindade puhastamine, kahjustuste parandamine, tellingute püstitamine — saab teha ka jaheda ilmaga. Talvel soovitame planeerida tööd, nii et tegelik krohvimine ja värvimine saaks tehtud kevadel. Parima tulemuse saavutame soe ja kuiva ilmaga.